Seekord räägime, kus võiks asuda töölaud neil inimestel, kes ise endale tööd pakuvad või kelle tööandjad töötegemise kohta rangelt ei piiritle.
Valikuid on päris palju, kuid need saab kenasti nelja rühma grupeerida:
- kodukontor,
- linnaruum,
- loodus,
- ühiskontor.
Kodukontor
Mis võiks olla mõnusam ühe minusuguse introverdi ja inimpelguri jaoks kui kodukontor… Ei pea mõtlema, mida selga panna, millal ärgata, kui kaua tööle sõidab, kellele varvastele astuda ei tohi või kellele kindlasti silma peab vaatama tere öeldes, kuidas keset sagimist, pidevaid mikrosegamisi ja tavapäraseid kontori hääli keskenduda oma ülesannete täitmisele ja need mõistliku aja jooksul valmis saada.
Selle asemel võid mõnusalt une täis magada, üles tõusta, teed keeta ja tööle asuda. Ei mingit pikka tühja ja tüütut teekonda autoroolis või bussipingil oma töölauani. Hea rahulik keskkond võimaldab keskenduda ja kiiresti oma ülesannetega ühele poole saada.
Minul see ehk nii ongi, sest minu kodu on vaikne ja rahulik. Kui aga kodus proovitakse tööd teha väikeste laste kõrvalt või on seal seltskonda nuruvad koduloomad või mingil põhjusel kodutööde nimekiri kipub meetrite pikkuseks venima ja torgib pidevalt kuklas, siis ei pruugi kodus töötamise idee enam kuigi meeldiv tunduda.
Kui kodus on olemas eraldi ruum töö tegemiseks – oma väike kontor – siis võib asjast veel asja saada. Aga tihti on töölaud mõne muu toa nurgas keset kogu peremelu ning ilmselt pole vähesed ka juhud, kus kodukontorit tähistab köögilaua-, diivanilaua- või öökapiserv…
Ka vabadus igal ajal tööd teha võib kurjalt kätte maksta. Väga lihtne on end tööle unustadagi ning tervise ja pereelu mõttes pole vahet, kus töötades sa läbi põled.
Kui vaadata kulutuste osa, siis see paneb kindlasti naeratama. Eriti juhul kui töökoht muidu asuks kaugel ning sinna tuleks pidevalt oma autoga sõita. Palgatöölisena on kodukontoris töötamine kindlasti odavam, töövahendid peab tagama tööandja, sinul kaob vajadus transpordi peale raha ja aega kulutada, samuti kulub toidule kodus vähem. Isegi kui elektriarve veidi tõuseb, siis teised kulud, mis ära jäävad, katavad selle kenasti.
Ka siis, kui ise ettevõtja oled, on kodukontor odavaim nii aja kui raha mõttes. Töövahendid pead muidugi niikuinii ostma, aga kui sa ei pea maksma oma kontori eest üüri ega pidevalt kulutama raha sõidule, siis kokkuhoid on olemas.
Nüüd jõuame ehk paljude jaoks kõige suurema miinuseni – suhtlemine töökaaslastega. Kui ikkagi meeldib teistega koos, teiste keskel ja asjalikus saginas tööd teha, siis kodukontoris töötamine võib panna end üksikuna ja kõrvalejäetuna tundma. Lisaks on osadel inimestele üksi töötades raske end tööd tegema motiveerida.
Kodukontori plussid:
- aja kokkuhoid
- tegevuste paindlik planeerimine
- kulude kokkuhoid (transport, toit)
- kergem keskenduda (kui ollakse kodus üksi), mis toob suurema tööviljakuse
Kodukontori miinused:
- raske keskenduda (lapsed, koduloomad, tegemata kodutööd nõuavad tähelepanu)
- töö- ja puhkeaja piiri hägustumine
- suurem elektrikulu
- suhtlemisvaegus
Linnaruum
Nii palju võimalusi – kohvikud, pubid ja muud söögikohad, pargid, külaplatsid ja suveaiad, raamatukogud, bussid, rongid ja laevad, ootepaviljonid, rahvamajad…

Vahelduseks on vahva end veidi tuulutada, inspiratsiooni ammutada. Linnaruum pakub nii rahulikke nurgakesi kui saginat täis paikasid. Midagi natuke kõigile. Soovid keskendunult ja vaiksemas keskkonnas tööd teha – võib-olla sobib sulle mõne pargi rahulikum nurk, vajad ka pistikupesa – valikus on kohvikud, raamatukogud, osad transpordivahendid. Armastad saginat ja liikumist, miks mitte valida mõni väliterassiga söögikoht keset linna käidavamaid tänavaid ja väljakuid.
Mõnel kiiremal päeval on hea ühitada mitu asja. Kui on vaja nii kui nii linna minna, siis planeeridagi tegemised nii, et saab töö tehtud (näiteks rongis istudes, lõunat süües, raamatukogu külastades, bussi oodates) ja ka muud asjad toimetatud.
Linnaruumi plussid:
- keset elu
- valikuvõimalused
- saab siduda muu tegevusega
- hea kokku leppida töökohtumisi
Linnaruumi miinused:
- keskendumisraskused (palju inimesi, liikumist, kära ja lõhnu)
- peab eraldi kuhugi minema
- kulukas (töö tegemine ja kohtumised kohvikutes, transport)
- ebamugav töötada (vale kõrgusega tööpinnad või nende puudumine)
Loodus
Looduse all pean eelkõige silmas keskkonda väljaspool asulaid – metsad ja niidud, maakodu hoov, metsamajakesed, matkarajad, puhkekohad looduses.

Võib ehk kõlada veidralt, aga keegi tegelikult ei keela sõita kuhugi metsa, võtta kaasa kokkupandav laud ja tool või istuda lihtsalt sülearvuti põlvedel mõnele kõrgemale kännule ning teha tööd vahelduseks värskes õhus, lehesahin taustaks. Rahu ja vaikus, mõnus omaette olemine võimaldavad keskenduda keerulisemate asjade lahendamisele ja läbimõtlemisele. Töötamise vahele kuulad linnulaulu ja käokukkumist ning naudid värsket õhku.
Kohti on palju, kuhu minna võid – alustades RMK metsamajakestest, mis kehvema ilma korral ka peavarju pakuvad, lõpetades männimetsa alusega, kuhu oma piknikutekk laotada. Sinna vahele jäävad kenad puhkealad, kus lauad pingid juba olemas, matkarajad, mille servades samuti tihti puhkekohad, vaateplatvormid, eraldatumad rannaosad või järvekaldad jne.
Loodussõbrale kõlab see ilmselt imeliselt, aga ruumi ja linnakeskkonnaga harjunud inimese jaoks võib selline variant parajalt hull tunduda. Mis teha kõigi nende närivate, juustesse pugevate, haigusilevitavate putukatega (sääsed, parmud, puugid, põdrakärbsed)? Kuidas ma oma töövahendeid laadida saan? Kindlasti hakkab kohe, kui ma kohale jõuan, vihma sadama või on liiga palav, et õues tööd teha…
Ilma ja oma töövahendite laadimise võimalustega tasuks kindlasti ette arvestada. Kui minna kuhugi jala, siis on vajalik akupanga olemasolu ka vihmakeep võiks ka tagataskus valmis olla. Kui minna autoga, siis aitab auto ise ehk hädast välja. Putukate vastu tasuks end ka kaitsta õigete riiete ja tõrjevahenditega.
Looduses töötamise plussid:
- rahulik keskkond võimaldab kergemini keskenduda
- kokkupandav laud-tool võimaldab luua välikontori
- värske õhk
Looduses töötamise miinused:
- olenevalt aastaajast, ilmast ja kohast – putukad
- peab eraldi kuhugi minema
- suhtlusvaegus
- ebamugav töötada (vale kõrgusega tööpinnad või nende puudumine)
Ühiskontorid
Ühiskontor on mitmes mõttes nagu kontor ikka, kuid seal ei tööta vaid ühe ettevõtte töötajad. Igaüks võib sinna endale töökoha või ruumi rentida, olgu päevaks või kuuks või pikemaks ajaks, ning tööle asuda.
Maapiirkondadesse on mitmel pool üle Eesti tehtud nö kaugtöökeskuseid, kuhu on oodatud nii kaugtööd tegevad palgatöölised kui ka vabakutselised (nö ühe-mehe-firmana toimetajad).
Ühiskontori eeliseks on see, et ta ongi nagu kontor, sul on kõik vajalik töötegemiseks olemas – mööblist eriotstarbeliste ruumideni (nt ruumid koosoleku pidamiseks). Tavalisest kontorist teeb ühiskontori aga erilisemaks võimalus suhelda erivaldkonna tegijatega. Sellistes kohtades eelistavad tihti töötada start-up ettevõtted. Seega on need head kohad kontaktide loomiseks ja inspiratsiooni saamiseks.
Kui miinustest rääkida, siis need on paljuski samad, mis ikka kontori puhul: raske keset saginat keskenduda, peab spetsiaalselt sinna minema. Lisaks ei pruugi ühiskontori kasutamine olla taskukohane.
Keda huvitavad ühiskontorite võimalused, siis siin mõned näited:
Ühiskontorite plussid:
- kõik vajalik olemas
- võimalik suhelda
- võimalik kohtuda ettevõtlike inimestega ja ideid vahetada
- võimalike koostööpartnereid leida
Ühiskontori miinused:
- lisakulutused (rent, transport, toit)
- nagu tavaliseski kontoris võib teiste sagimine ja hääled segada keskendumist
Jaga tekkinud mõtteid ka allpool kommentaarina! 😉
Kui sulle meeldib idee vabalt valida töö tegemise kohta, siis võib sulle huvi pakkuda ka mõte ettevõtjaks hakata. Tutvu kindlasti meie artikliga “6 põhjust, miks ettevõtja olla on hea“.
Kui sulle oli artiklist kasu, siis näita seda. Kliki südamel!