7 hirmu, mis takistavad ettevõtlusega alustamist
Foto: Pexels
Seekordne artikkel on kirjutatud kahe inimese koostöös. Maili Trees, kelle mõtted liiguvad oma ettevõtte loomise poole, tõi välja hirmud, mis võivad ettevõtjaks saamist takistada. Kaja Trees juba alustanud ettevõtjana kirjutab, kuidas neid hirme ületada.
HIRM 1: Äkki mul ei ole piisavaid ettevõtlusalaseid teadmisi…
Mis saab siis, kui jätan midagi olulist tähelepanuta, mõne tähtsa nõude, kohustuse täitmata, sest ei ole sellest teadlik…
Teadmiste puuduse saab lahendada väga kergesti teadmiste täiendamise ehk õppimisega. Eestis on palju erinevaid avalikke kas lausa tasuta või väga soodsaid viise end ettevõtlusega kurssi viia:
- ettevõtlust toetavad ja nõustavad asutused
- näiteks maakondlikud ettevõtlus- ja arenduskeskused
- ettevõtluskursused kutsekoolides
- asjakohased veebilehed
- vajaliku valdkonna raamatud raamatukogudes
Kui tasuta avalikest allikatest ei piisa, siis Eestis on ka erinevaid ettevõtluse alustamist toetavaid koolitusi, startup- ja loomelinnakuid. Samuti tasub ringi vaadata oma tuttavate seas ning leida mõni eeskuju/mentor, kes on juba mõnda aega ettevõtlusega tegelenud. Enamasti jagavad nad heal meelel oma teadmisi ja kogemusi.
Mina isiklikult lõpetasin äsja EASi alustava ettevõtja baaskoolituse ning soovitan seda soojalt. Nii põhjalikult, personaalselt ja soodsalt ei saa neid teadmisi mitte kuskilt mujalt – läbi käidi kõik ettevõtja jaoks olulised teemad. Kindlasti kirjutame viimastest lähemalt järgmistes artiklites.
Mõned soovituslikud lingid:
- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
- SEB eAkadeemia
- Maakondlikud arenduskeskused ja kohaliku omavalitsuse ettevõtlusametid, näiteks:
HIRM 2: Kas mu oskused ikka on piisavalt head…
Äkki minu valmistatud tooted ei ole piisavalt kvaliteetsed / huvitavad / erilised / vajalikud, et keegi neid ostaks? Mis saab siis, kui ma ei tule toime suhtlemisega ning saan teiste pahameele osaliseks?
Need on loomulikud kõhklused iga uue asjaga alustamise eel. Tuleta meelde, kuidas viimati midagi uut õppisid. Alguses loomulikult võisid olla kahtlused ja ebakindlus, kuid mida rohkem sellega tegelesid, seda paremini see välja hakkas tulema.
Nii nagu väike laps õpib kõndima sammhaaval, nii saab läbi väikeste sammude õppida selgeks ka mistahes muu oskuse – sealhulgas ka suhtlusoskuse, müüdava toote loomise jms. Alguses harjutad, teed vigu, midagi läheb ehk vussigi… Aga see on loomulik arenguprotsess ning mida rohkem harjutad, mida rohkem proovid ja uuesti ja uuesti teed, seda paremini hakkab välja tulema. Lõpuks muutub oskus osaks sust endast ja keeruline algus ununeb.
Mina isiklikult võin öelda, et kunagi olin ma äärmiselt tagasihoidlik. Ma punastasin juba selle peale, kui keegi minuga rääkis ning minu ülikooli diplomitöö kaitsmise kohta ütles grupivend, et ta ei ole kunagi näinud kedagi nii närvis olevat esinemise ajal. Ma mäletan selgelt läbimurdelisi hetki, kui esimest korda julgesin koosolekul suu lahti teha või kui läksin esimest korda tahvlile joonistama.
Sammhaaval olen ma suhtlemise hirmust üle saanud – esinemine ja suurtes seltskondades olemine ei meeldi mulle endiselt, kuid ma ei karda seda ning ma saan sellega hakkama piisavalt hästi, et mind hinnatakse analüütikuna – kelle puhul suur osa tööst sõltubki suhtlemisoskusest.
HIRM 3: Äkki see kõik ei tasu rahaliselt ära…
Võib ju juhtuda, et minu ettevõte ei leia kliente, kes oleks nõus piisavalt maksma, et minu ettevõtmine ja investeering sellesse ära tasuks. Äkki ma kaotan sellega raha, mis mul olemas on?
Väga hea, et sa sellele mõtled! Oma ettevõtte rahaline pool tuleb kindlasti läbi mõelda ja riskide maandamisega tegeleda. Kindlasti hinda nii oma kulusid iga toote tegemisel kui ka hinda, mida saaksid ostjalt küsida; arvuta välja, kui palju selliseid tooteid peaksid müüma, et see oleks tulus. Seejärel hinda, kas see on realistlik saavutada. Abiks on EAS isegenereeruvad finantsprognoosi tabelid ja oma sihtgrupi ning konkurentide analüüs.
Sellistest arvutustest võib tõesti selguda, et sinu idee ei ole tulus – aga ongi parem seda enne teada saada kui alles peale sellega alustamist!
Loomulikult ei oska keegi täpselt ette ennustada, kuidas just sinul just sinu valitud tegevusalal läheb. Seega tasub ka sellele mõelda, mis on halvim mis juhtuda saab? Et lähed tagasi palgatööle? On see siis tegelikult nii hirmus?
HIRM 4: Mis saab siis, kui see ei õnnestu…
Äkki ma kukun ettevõtjana läbi? Mis saab siis, kui minu ettevõte läheb pankrotti? Äkki ma kaotan teiste lugupidamise, kui välja ei tule…
Nagu iga uue asjaga, võib tõesti juhtuda, et ei tule kohe välja kõigest hoolimata. Aga üritagem aru saada, mis on läbikukkumine. Nagu Edison ütles “Ma ei ole läbi kukkunud – ma olen leidnud 1000 viisi, mis ei tööta.” Ka sina kindlasti leiad end töö käigus nii mõnigi kord tupikust. Siis tuleb lihtsalt tagasi pöörata ja vaadata neid variante, mida sa veel ei ole proovinud.
Pankrot on samuti üks võimalik tupik, kuhu võid sattuda, kuid see ei ole lõpp. See on lihtsalt veel üks viis, mille sa oled enda jaoks läbi katsetanud, ja ei töötanud. Mõtle järgi, miks see nii läks, õpi sellest – ja tee uuesti ja paremini. Teised kaotavad lugupidamise su vastu eelkõige siis, kui sa oma vigadest ei õpi või annad alla kohe, kui pead pingutama hakkama.
Meeles tasub pidada, et hirmust aitab üle saada selle tundma õppimine. Mõtle läbi enda jaoks kõige hullemad stsenaariumid ja pane paika hädaolukorra plaan. Näiteks tulekahju olukorraks on majades evakuatsiooniplaanid. Miks ei või sinul olla sinu enda isiklik pankrotiga toimetulemise plaan?
Omaette või miks mitte koos valdkonna konsultandiga halvimat stsenaariumit läbimängides ja selle kohta rohkem uurides võid tihti avastada, et ratsionaalset põhjust karta ei ole. Pane paika sammud, kuidas selle käiku minekul tegutseda, ning pärast seda võid kerge südamega tegutseda paremate eesmärkide nimel teades, et ka halvimaks juhuks on plaan tagataskust võtta.
Ainus viis päriselt ettevõtjana läbi kukkuda on alla anda ja lõpetada proovimine. Sellest hullem on ainult see, kui sa ei proovigi!
HIRM 5: Kas mul ikka on piisavalt aega selle kõige jaoks…
Äkki tuleb liiga palju tööd ja ma ei jõua nii palju teha või ei jõua ilma kvaliteeti kaotamata? Kas mul ikka jääb piisavalt aega perele, iseendale…
Ühelt poolt võiks see olla ju hea, kui on palju tööd, aga loomulikult ei tohi seda tööd olla nii palju, et kannatab nii toote-teenuse kui ka enda elu kvaliteet. Selleks on eelkõige vaja osata oma aega oskuslikult planeerida.
Aja haldamise õppimine on oluline samm ettevõtjaks saamisel – ettevõtjana on su ajakasutus sinu enda juhtida. Tasub panna endale kalendrisse kirja nii need ajad, millal tegeled oma ettevõttega, kui need ajad, mil tegeled oma pere või iseendaga.
Ja siis on vaja ainult sellest kalendrist kinni pidada! Kui tõesti tarvis on, siis saab neid aegu kalendris liigutada, kuid ideaalis ei tohiks ühtegi liiki kokkulepet päris kustutada.
Kui aga kliente on nii palju, et ei jõua neid kõiki kvaliteetselt teenindada, siis tuleb otsida endale abilisi, tõsta hinda ja/või öelda osadele klientidele “ei”!
HIRM 6: Nii palju vastutust… See tundub hirmutav!
Õigel viisil ettevõtet tehes on vastutus väga piiratud.
Kui kasutad juriidilise vormina osaühingut, siis on sinu rahaline vastutus piiratud selle osaühingu omakapitaliga, mille miinimumpiir on 2500€ ja sul ei pea seda raha olemas olema ettevõtet asutades. Kui ettevõte peaks tõesti kahjumisse jääma ja likvideerimisele minema, siis keegi ei saa sinult küsida rohkem kui see summa – ja sedagi ainult siis kui omakapital on firmale sisse maksmata.
Riigi ees on vastutus õigesti raamatupidamist teha, ning selle jaoks on hea leida raamatupidaja, kes kõik vajalikud liigutused sinu eest teeb.
Lisaks muidugi vastutad oma lubaduste eest omaenda nime ja mainega. See on aga sama ka siis kui oled palgatöötaja – eriti meil siin Eestis on inimesi piisavalt vähe, et info ebamoraalse käitumise kohta levib kergesti nagunii, eriti mingi spetsiifilise eriala lõikes. Ja samuti levib info ka väga hea töötaja või ettevõtte kohta – niisiis kui suudad midagi teha hästi, siis samuti inimesed saavad sellest teada!
HIRM 7: Ma juba oma iseloomult ei sobi ettevõtjaks…
Ettevõtjaks olemine on õpitav.
Käisin hiljuti Tallinna Ettevõtlusakadeemia loengul, kus Mait Rungi esitles meie oma uuringuid selle kohta, millised iseloomuomadused ühele ettevõtjale kasuks tulevad ning kas need on õpitavad. Põhijäreldus oli, et need on õpitavad ega ole kuidagi kivisse raiutud, et ainult sellisena saad ettevõtja olla.
Sama võib öelda ka teiste isiksuse omaduste kohta muuseas. Omalt poolt on minul kogemus, et kunagi tõesti olin niivõrd kartlik laps/noor inimene, et ei oleks osanud kunagi uskuda, et minust võiks saada ettevõtja. Veel paar aastat tagasi, mäletan, vaatasin võõristusega selliseid mõtteavaldusi. Kuid eelmisel sügisel, ootamatult, kõnetas see mind ja ma jõudsin otsusele ise oma elu ohjad enda kätte võtta ja ettevõtjaks hakata. Järgmises artiklis räägimegi kõigest sellest, miks peaks üldse ettevõtjaks hakkama.
Vahepeal aga andke meile kommentaarides teada, kas nõustute minu kirjeldatud hirmudega. Võib-olla on midagi olulist lisada? Või on huvitavaid ettevõtlusega seotud kogemusi jagada? Kõik mõtted on oodatud.
NB! Kui soovid aga teada, miks ettevõtjana tegutsemine on tegelikult vahva ja kõik siin loetletud hirmud tasuvad ületamist, siis loe meie artiklit “6 põhjust, miks ettevõtja olla on hea“.
Kui sulle oli artiklist kasu, siis näita seda. Kliki südamel!
